Piilpart (Anas crecca)

Partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind. Tema levila hõlmab suure osa Holarktisest. Suuremas osas on piilpart rändlind ja talvitub Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel, Lõuna-Aasias ja Kesk-Ameerikas. Piilpart on väikseim Eesti ujupart. Ta kaalub 200-450 g ja tiiva pikkuseks on keskmiselt 16-19 cm. Isaslinnu pea ja kael on hundsulestikus roostepruunid. Pea küljed on sinakasrohelised vaskpunase helgiga. Selja eesosa ja küljed on hallid musta põiktriibutusega, ülejäänud selg on pruunikashall. Tiival on kahevärviline küüdus: väljastpoolt sametmust ja seestpoolt metallroheline. Puhu ja ülarind on väikeste tumepruunide tähnidega. Ülejäänud alapool on valge või helekreemikas. Nokk on must ja jalad pruunikad.Emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum.Piilpardil on kõigi ujupartide seas kõige kitsamad ja teravamad tiivad ning sellepärast ja kõige kiirem lend. Ta lendab vaikselt, sagedaste kehakäänakutega, nii et vahel saab teda lennu ajal näha selja poolt. Ta suudab nii veest kui kuivalt maalt peaaegu püstiloodis üles lennata. Sellepärast suudab ta külastada kõige väiksemaidki vabaveelaike roostikus ja käia toitumas suurveest üleujutatud metsades. Piilpart rajab pesa väga varjatud kohta, näiteks põõsastikku, roostikku või tuulemurdu. Pesaaluseks kraabitakse pinnasesse lohk, mis vooderdatakse kuivade kõrtega. Haudumise lõpuks koguneb pessa tumedatest udusulgedest padjand nagu teistelgi partidel. Pesa üldläbimõõt on 14–18 cm, pesalohu läbimõõt 12–15 cm ja selle sügavus ligi 10 cm. Emased hakkavad munema varsti pärast pesitsuspaika saabumist. Täiskurn koosneb 7–11 kreemikasvalgest munast. Muna mõõtmed on 41–49 × 30–38 mm. Mune haub üksnes emaslind.

Helindid

(Luunja vald, Pähklisaare maastikukaitseala / Veljo Runnel / 13.05.2009)