• Putukad
• Ämblikulaadsed
• Linnud
  • Värvulised
  • Hanelised
  • Toonekurelised
  • Rähnilised
  • Pütilised
  • Kakulised
  • Kurvitsalised
  • Haukalised
  • Tuvilised
  • Käolised
  • Pelikanilised
  • Kanalised
  • öösorrilised
  • Piiritajalised
  • Kurelised
  • Siniraalised
• Imetajad
• Kahepaiksed

Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

Merikotkas on Eesti kõige suurem röövlind. Tema üldpikkus on 77–100 cm, tiiva pikkus 57–69 cm, tiibade siruulatus 190-240 cm ja mass 3–6,5 kg. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem.Välitunnused: Väga suur, pikkade laiade tiivadega, tiivaotsad hästi „sõrmelised“, üsna lühike nüri-kiiljas saba ning pikk kael ja tugev nokk annavad iseloomuliku lennupildi. Eestvaates paistavad tiivad kergelt kumerad (küünarvars kergitatud, tiivalaba langetatud. Sõudlend lõtvade üsna madalate tiivalöökide pikkade seeriatena, aeg-ajalt vaheldumisi lühikeste lauglemistega (vrd kaljukotkaga). Iseloomulik on lennutee äkiline tõus või langus. Tiirleb mõnikord pikka aega suures kõrguses, kandudes nii kilomeetrite taha.Täiskasvanud isend: pruun, heledama kollakaspruuni pea ja kaelaga. Osa pealtiiva kattesulgi ning eesselja ja õlasulgi on läbisegi kollasetipulised, mis annab pisut tähnilise ilme. Nokk kollane ja massiivne. Saba üleni valge või valge pruunide laikudega tüvikul või tipu pool. Noorlind (alla 4 aasta vanune lind): kogu sulestik ühetaoliselt kas värske või kulunud. Välimised küünrahoo-suled on pikemad adulti omad, andes tiivale „punnis“ tagaserva; saba on pikem, tipus vähem kiiljas. Pea, kael ja kera on tumepruunid, rind, kõht, selg ja tiibade ülapool laiade mustade suletippudega, väikesed kattesuled paistavad kõige tumedamatena. (Tumedus varieerub isenditi: ühed on mustaspruunid, teised õige heledad.) Tiibade alapool tume hajusate heledate laikudega kaenlasulgedel ja kitsa heleda vöödiga keskm. kattesulgedel. Tüürsuled tumedad heleda keskosaga, võivad näida üleni tumedatena, kui saba on koomale tõmmatud (sh lennul!), ent laiali aetuna, hea valguse korral, on üsna heledad. Noorlinnu sulestik läheb vanalinnu sulestikuks üle järk-järgult. Nokk tume. Valjasriba valkjas, moodustab nähtava heleda laigu.Vikerkest on vanalinnul kahvatukollane, noorlinnul pruun. Vahanahk ja jalad on kollased ning küünisedmustad. Jookse on sulistumata ja selle poolest eristuvad merikotkad teistest kotkastest. Häälitsused: Tavaliselt vaiksed, v.a. pesitsusajal. Sagedasim hüüd, eriti pesa ligiduses on vali läbilõikav kaagatav klähvimine „kli kli kli kli...“, mis meenutab musträhni territooriumihüüdu; isasteisendite hääl on heledam kui emasteisendite oma. Hoiatab madala valju koputava „klek“-iga, mida aeg-ajalt kordab.

Helindid

• (Peipsiääre vald, Padakõrve küla / Veljo Runnel / 24.03.2018)