Laanepüü (Tetrastes bonasia)

Laanepüü on raskesti märgatav suurte metsade lind, arglik ja põgenemiserk. Ta on pruuni-hallikirju, selgete valgete siksak-joontega, mis algavad nokast, lähevad põsele, sealt rinnale ja edasi külgedele ja tiiva kattesulgedele. Lennul meenutavad need jooned rakmeid. [4] Laanepüüle iseloomulik tunnus on musta-valge tipuvöödiga hall saba([1]), kusjuures keskmised tüürsuled on pruunid. [4] Isastel on must valgeservaline lõualaik, samuti on nad hallimad kui pruunikirju emaslind. Kesk-Euroopa isendid on ruskemad. Laanepüü on umbes 35-37 cm pikkune ja tema tiibade siruulatus on umbes 48-54 cm. [1]Laanepüü jalgadel on kolm ettepoole suunatud varvast ja üks tahapoole suunatud varvas. Esivarbad on laialt harali, aga varvas on lühike ja sissepoole pööratud, nii et sellest jääb jäljend vaid pehmele pinnasele või lumele. Laanepüü jäljed on umbes 5-5,5 cm pikad ja 4-4,5 cm laiad. Tedrega võrreldes on laanepüü jäljed piklikumad ja sammu pikkus on ka suhteliselt pikem kui tedrel, sest laanepüü liigub sagedasti joostes. [3]Laanepüüd on võimalik ära tunda ka lendu tõusmisel tekkiva rütmilise vurina järgi, mida tekitavad tema tiivad. [1] Erinevalt tedrest ja metsisest, kes on laanepüüga lähedases suguluses ([2]), ei lenda laanepüü pärast lendu peletamist kuigi kaugele, vaid laskub puu otsa. Mõnikord istub ta isegi varjamatult väluserva kõrgel kasel. [1] Samas on ta ettevaatlik ja lendab eemalt ära. Ta lendab kergelt kaarjatel jäikadel tiibadel, saba lehvikjalt laiali. Lennul saadab teda vali tiivavihin. [4]Laanepüü hääl, mida on võimalik kuulda terve aasta vältel, kujutab endast üliteravat vilistust, mis meenutab pöialpoisi või porri häälitsust. Isase samalaadse mängulaulu“siii-siii-si’i’i’ü-si’i’i’ü“ lõpusilbid on värelevad. [1] Võib-olla kõige parem moodus laanepüü leidmiseks tema argliku loomuse tõttu ongi püüda kuulda tema häälitsusi, sest ta võib olla nii kõrgel puu otsas kui ka maapinnal. [5]Laanepüü väljaheited on umbes 1,5-2 cm pikad ja 6-7 mm jämedad. Need koosnevad peamiselt peenestatud lepaurbadest. Mõnikord võib hulgas olla ka pungade või kaseurbade jäänuseid. [3]

Helindid

Laanepüü vilistamine (Nõo vald, Illi / Veljo Runnel / 04.09.2012)