Kaelustuvi (Columba palumbus)

Kaelustuvi ehk meigas on hakist suurem meie kõige suurem tuviline. Kaalub umbes 400-600 grammi, tiiva pikkus on 24-27 cm. Vanalinnu kehavärvuseks on põhiliselt hall, tiivad pealt pruunid, alt helehallid või valkjad. Tiibade ülapoolel on keskosal heledatest küünarkattesulgedest moodustunud valge laik. Selle ja külgkaelal asuva heleda kolmnurga (ning muidugi suuruse) järgi on teda teistest tuvilistest kerge eristada. Meika puguala ja rind on veinipunase varjundiga, kaelal lisaks eelmainitud laigule ka veel metalliläikeline piirkond. Linnu pea ja sabasulgede viimane kolmandik on tumehalli värvusega. Nokk on kaelustuvil otsast kollane, vahanaha piirkonnast aga punane. Linnu jalad on karmiinpunased. Noorlind näeb välja umbes nagu vanalind, aga ta on pisut väiksem ja heledad piirkonnad kaelal ning metalliläikeline piirkond ei ole välja arenenud või alles hakkab õrnalt tekkima. Noorlinnu nokk ja jalad on pruunid. Kaelustuvi lend on kiire ja jõuline, lennu algul puutuvad kiirel stardil tiibade hoosuled selja kohal kokku, mistõttu start on plagisev.Kaelustuvi pesitseb suvel kaks korda, ent kuna kurna hävimise korral esineb ka järelkurni, võib noorlinde näha praktiliselt kogu suve jooksul. Pesa ehitab kaelustuvi enamasti kuusele maast 15 või enama meetri kõrgusele. Pesa paikneb puutüve lähedal ja seda kahel põhjusel: esiteks on tuvi pesa üsna habras, mistõttu kaugemal okstel ta lihtsalt raputataks laiali ning teiseks on tuvi selleks liialt maitsva lihaga, et ükski röövlind tema suhtes ükskõikseks jääks. Tüve lähedal on pesa raskem märgata. Tuvide toit on enamasti taimne (puuseemned, viljaterad, marjad, rohttaimed), mis aga ei tähenda sugugi seda, et lind maas liikuva rasvase tõugu üles korjamata jätaks.

Helindid

(Ambla vald, Rava park / Veljo Runnel / 13.05.2012)