Metskits (Capreolus capreolus)

Metskits on väike, kerge ja graatsilise kehaehitusega ning võrdlemisi lühikese kerega hirvlane. Ta kõrvad on pikad ja teravad, saba on nii lühike, et ei ulatu karvade seest välja. Keskmiste varvaste sõrad on kitsad ja teravad, külgmised sõrad aga väga väikesed ja paiknevad kõrgel. Karvastik on ühevärviline, suvel ereruuge, talvel tuhm, hallikas. Isastel on võrdlemisi väikesed sarved: isegi siberi metskitse kõige suuremad sarved on peast vaevalt 1,5-2 korda pikemad; enamasti on nad peaga ühepikkused või veidi pikemad. Sarved asetsevad peaaegu vertikaalselt, nende tipus on tavaliselt kolm haru. Sarvetüvi on konarliku pinnaga, eriti sarvede alaosa sisekülgedel. Seal on köprusid, mügaraid ja luulisi väljakasve, mis moodustavad ümber sarvealuse kibunapärja. Liik jagatakse 5 alamliigiks. Euroopa nominaalalamliigi metskitsed on väikesed: tüvepikkus 100-135 cm, õlakõrgus 75-90 cm ja mass 20-37 kg. Aasia alamliigid on kogukamad: tüvepikkus kuni 150 cm, mass kuni 60 kg. Emased on väiksemad.Metskits ei ole Eestis looduskaitse all.

Helindid

(Taheva vald, Koiva jõe ääres / Veljo Runnel / 10.05.2002)